Kunstiteraapia käigus kasutab teraapiasse tulnud inimene erinevaid kunstivahendeid ja tehnikaid oma mõtete ja tunnete väljendamiseks. Teraapia eesmärgiks on inimese füüsilise, emotsionaalse, sotsiaalse ja/või tunnetusliku heaolu toetamine.

 

Konkreetsed eesmärgid sõltuvad iga inimese vajadustest ning need sõnastatakse kustiterapeudi ja teraapiasse tulnud inimese koostöös.

 

Kunstiteraapia võimalused:

  • töötamine enesehinnangu, kehapildi ja identiteediga seotud probleemidega;

  • töötamine tunnetega, töötamine tunnete (näiteks viha) juhtimisega;

  • töötamine erinevate suhteid puudutavate teemadega (näiteks kiusamine koolikeskkonnas, tõrjutus, konfliktid sõbraga, suhted vanematega jms);

  • traumaatiliste kogemuste läbitöötamine ja mõtestamine.

 

Erivajadustega laste ja noorukite puhul ka:

  • tähelepanu- ja keskendumisvõime toetamine;

  • tegevuse struktureerimise ja läbimõtlemise toetamine;

  • koostööoskuste toetamine, tunnete mõistmise toetamine, peenmotoorika arendamine;

  • abstraktse ja kontseptuaalse mõtlemise toetamine,

  • käitumusliku repertuaari laiendamine (nt autistlike joontega lastel);

  • kõne, eneseväljenduse toetamine.

Perekonna kunstiteraapia toetab peresid mittetoimivate, laste heaolu ohustavate, pere tervet toimimist takistavate omavaheliste (vanematevaheliste; vanemate ja laste vaheliste; põlvkondadeüleste) suhtlemismustrite muutmisel.

 

Kunstipõhiseid harjutusi on võimalik kasutada kõiki pereliikmeid ühise kunstitöö loomise protsessi kaasates ja/või pereliikmetele individuaalse kunstitöö loomise võimalust pakkudes.

 

Kunstipõhiste harjutuste kasutamine annab koolieelses ja nooremas koolieas lastega perede puhul lastele rohkem võimalusi oma mõtete ja tunnete väljendamiseks, sest nende verbaalne väljendusoskus ei veel piisavalt arenenud.

 

Perekonna kunstiteraapias on võimalik:

  • töötada vanemliku liidu tugevdamise nimel;

  • töötada vanemlike oskuste ja peresuhete parandamise kallal;

  • toetada laste positiivset minapilti ja käitumist;

  • toetada perekonna tervet funktsioneerimist (pereliikmete murettekitavate käitumismustrite analüüs, toimetuleku- ja/või psühhiaatriliste probleemidega pereliikmete toetamine, jms);

  • toetada perekonda igapäevaelu- ja/või arenguliste kriisidega toimetulekul.

 

Pereteraapia on tõhus väikelaste, laste ja noorukite käitumis- ja meeleoluhäirete puhul, laste ja noorukite sõltuvusprobleemide puhul, ärevushäirete puhul (valikuline mutism, separatsiooniärevus, lihtfoobiad, obsessiiv-kompulsiivne häire), söömishäirete korral.

 

Diaadi kunstiteraapiasse kaasatakse üks vanem ja üks laps.

 

Väikelaste puhul on rõhuasetuseks vanema ja lapse vahelise kiindumusuhte toetamine, koolieelses ja nooremas koolieas laste puhul vanema ja lapse vahelise suhte toetamine või taastamine.

 

Seanssidel keskendutakse sellele, kuidas vanem mõistab mõtestab ja vastab lapse vajadustele ning kuivõrd oskab analüüsida lapse käitumise ajendiks olevaid mõtteid, tundeid, kavatsusi jms.

 

Teenus sobib väikelapse või -lastega (alates teisest eluaastast), koolieelses ja nooremas koolieas lastega peredele, kus lapsel on selgelt väljendunud emotsionaalsed ja käitumuslikud probleemid ja/või eakohase arengu puudujäägid (sh vaimse tervise spetsialisti diagnoosiga kinnitatud).

 

Teenust osutatakse indviduaalses formaadis s.t et terapeut töötab korraga ühe, vanemast ja lapsest koosneva diaadiga (paariga) või grupis, milles osaleb kuni 6 vanem-laps diaadi.

 

Teenuse sisu:

Vanema ja lapse kunstiteraapia seansi ajal toimub esmalt vanema ja lapse vahelise suhte hindamine, millest lähtuvalt kavandatakse kunstipõhised harjutused, et toetada vanema ja lapse suhet ja lapse eakohast arengut. Terapeut keskendub vanema ja lapse suhtes toimuvale ja juhendab vanemat lapsega suhte hoidmisel või selle taastamisel. Pärast iga seanssi toimub vanema ja terapeudi vaheline vestlus, mis toetab vanemat lapse vajaduste mõistmisel.

Paari kunstiteraapias keskendutakse paarisuhte tugevdamisele. Probleemid paarisuhtes võivad olla seotud suhtlusoskuste ja/või psühholoogiliste eripäradega (vägivaldus, sõltuvuskäitumine, depressiivsus, jms).

 

Paariteraapias on võimalik uurida ja muuta mittetoimivaid käitumismustreid, avastada teineteise tugevusi ja paari tugevusi tervikuna, arendada üksteisele emotsioonide väljendamise oskust.

 

 

Teenus on mõeldud lahku kolivatele või lahutavatele peredele. Teenuse eesmärgiks on saavutada lapse vajadusi ja huve arvestavad ning koostööl põhinevad vanemlikud suhted (ehk vanemate kokkulepped nende alla-18-aastase lapsega seotud vastutuse, õiguste ja kohustuste täitmiseks).

 

Lepitaja suunab osapooli leidma lahendusi küsimustele, mis on seotud laste elukohaga, suhtluskorraga lahus elava vanemaga, vanemlike kohustuste ja elatisega, suhtlemisega vanavanemate ja sugulastega.

 

Lepitusprotsessi põhimõtted:

  • vanemate vabatahtlik osalemine;

  • laste vajaduste, soovide ja tunnete arvestamine;

  • vanemate omavahelise kommunikatsiooni tõhustamine ning

  • valmisolek jõuda vanematena laste suhtes ühistele seisukohtadele.

 

 

Teenuse eesmärgiks on toetada peresid mittetoimivate, laste heaolu ohustavate, pere tervet funktsioneerimist takistavate omavaheliste suhtlemismustrite (isa-ema, vanem-laps jms) muutmisel.

 

Teenuse sisuks võib olla:

  • vanemliku liidu tugevdamine,

  • vanemlike oskuste edendamine,

  • vanem-laps suhte toetamine,

  • laste positiivse minapildi ja käitumise toetamine,

  • perekonna terve funktsioneerimise toetamine (pereliikmete muret valmistavate käitumismustrite analüüs, toimetuleku- ja/või psühhiaatriliste probleemidega pereliikmete toetamine, jms),

  • perekonna toetamine igapäevaelu- ja/või arenguliste kriisidega toimetulekul.

 

 

Teenus on mõeldud last ootavatele, beebide ja väikelastega peredele.

 

Teenuse sisu:

  • beebide ja väikelaste (0-5 ea) vajaduste mõistmise ja lapse vajadustest lähtuva vanemliku käitumise toetamine;

  • turvalise kiindumussuhte kujundamine;

  • lapse emotsionaalsete seisundite mõistmine ja lapse tunnete organiseerimine, lapsega suhtes SUUREM, TUGEVAM, ELUKOGENUM JA TINGIMUSTETA HOOLIV OLEMINE;

  • lapsega suhte taastamise nurgakivid: mängulisus, uudishimu, empaatia.

     

NB! Kasutatakse näitlikke materjale (videoklipid) vanem-laps suhtest.

 

 

Pakume nõustamist noorukitele ja täiskasvanutele, paaridele ja peredele.

 

Teenuse eesmärgiks on toetada klienti oma mõtetest, tunnetest ning käitumismustritest teadlikuks saamisel, mis on seotud talle muret valmistava olukorraga (nt suhted, vanemana toimimine, lapse heaolu kodus ja/või väljaspool kodukeskkonda, traumaatilised kogemused, igapäevaelu kriisid jms).

 

 

Teenus on mõeldud peredele, kus kasvab krooniliselt haige ja/või progresseeruva haigusekuluga laps.

 

Teenuse eesmärgiks on toetada lapsevanemaid:

  • lapse haigusega seotud mõtete ja tunnete jagamisel (haiguse mõju peresuhetele, lapse heaolule);

  • haigusega kohanemisel, personaalsete, perekondlike ja kogukondlike ressursside kaardistamisel;

  • vanema isikliku arengpotentsiaali kaardistamisel.

 

 

Teenuse eesmärgiks on pakkuda lähisuhtevägivallas osalenud pooltele (ohvrid ja tunnistajad) nõustamise kaudu võimalust vähendada ohvristumist, leida võimalusi/lahendusi olukorrast väljatulekuks ja seeläbi parandada nii enese kui oma lähedaste elukvaliteeti ja ühiskonna turvalisust laiemalt.

 

Kitsamaks eesmärgiks on lähisuhtevägivalla all kannatanud inimese toetamine individuaalse nõustamise kaudu. Olukorrast väljatuleku võimalustele suunamine ja lahenduste leidmisele julgustamine. Õpetada kriisiolukorras käitumist. Võimalusel suunata lähisuhtevägivallas kannatanute teraapiarühma.

 

Teenuse sisuks võib konkreetsest juhtumist tulenevalt olla: individuaalne nõustamine fookusega olukorrast väljatuleku võimaluste ja lahenduste leidmisele, oskuste õpetamine kriisiolukorras käitumiseks.

 

 

 

 

Teenusel on kaks sihtgruppi:

  • vanemad, kes on lahku kolimas ja/või kolinud ning vajavad emotsionaalset ning informatiivset tuge lapse heaolust lähtuvate otsuste tegemisel (lapse elukoht, elukorraldus, suhtluskord, vanematevaheline suhtlus lapsest lähtuvalt)

  • vanemad, kelle kasvatuspõhimõtted ja käitumine ohustavad laste heaolu (laste vastu suunatud füüsiline ja emotsionaalne vägivald; lapse heaolu tagavate vajaduste täitmise eiramine või formaalne täitmine; peresisesed kommunikatsioonimustrid lapse "probleemse" käitumise kujundajate ja elushoidjatena jms).

 

Teenuse eesmärgiks on:

  • aidata lapsevanematel teadvustada vanemliku käitumise tagamaid (päritolupere mustrid, personaalsed tegurid);

  • aidata omandada vägivallavabasid suhtlemisviise;

  • toetada positiivsete, lapsest lähtuvate kasvatuspõhimõtete ja vanematevahelise suhtlusmudeli kujundamist, mis tagab lahus elavate vanemate laste heaolu.

 
 

 

Teenuse sihtgrupp:

  • lastega pered, kus kasvab kuni 7-aastane (sh koolipikendusega) laps;

  • koolieelse lasteasutuse pedagoogid.

 

Teenuse eesmärk: arenguliste erivajadustega laste heaolu toetamine varase märkamise ja sekkumise kaudu.

 

Teenuse sisu:

  • lapse erivajaduse hindamine,

  • õpetajate juhendamine erivajadusega lapse kaasamiseks ja tema arengu toetamiseks,

  • lapsevanemate juhendamine lapse arengu toetamiseks,

  • lapse heaolust lähtuva abistajate võrgustiku kujundamine lapse ja pere jaoks,

  • abistava võrgustiku koordineerimine koostöös lasteaia direktoriga.

 

Vanema Arenguintervjuu on kvalitatiivne kliiniline metoodika, mida on võimalik kasutada vanema reflektsioonivõime/mentalisatsiooonivõime hindamiseks.

 

Teenuse sihtgrupp: vanemad, kelle puhul oleks tarvis saada selgemat ülevaadet nende vanemlikest oskustest ja vanemlikest ressurssidest (näiteks sõltuvus-probleemidega vanemad, vaimse tervise häiretega vanemad, konfliktsetes suhetes vanemad, kes vaidlevad lapse hooldusõiguse ja/või suhtluskorra üle (eeldusel, et mõlemal vanemal on toimiv suhe lapsega, st et laps osaleb mõlema vanema elus), väga noored ja piiratud sotsiaalsete oskustega vanemad).

 

Reflektsioonivõime on vanemlik ressurss, mille abil suudab vanem interpreteerida ehk anda tähenduse iseenda ka teiste (st lapse) käitumisele, seotuna käitumist ajendavate vaimsete seisunditega (soovid, ootused, uskumused, tunded, kavatsused).

 

Intervjuu tulemustest lähtuvalt on lastekaitsetöötajatel ja/või kohtunikel võimalik kavandada sekkumisi ja pakkuda teenuseid, mis lähtuvad vanema arengupotentsiaalist ja personaalsetest ressurssidest.

 
LAPSE HEAOLU HINDAMINE

 

Teenuse sihtgrupp: lapsed ja noorukid (7-18 eluaastani), kelle puhul on kohalikul omavalitsusel vaja hinnata nende heaolu tagamist esmaste hooldajate poolt.

 

Teenuse sisu:

  • juhtumiga tutvumine koostöös lastekaitsetöötajaga;

  • koostöösuhte kujundamine klientidega;

  • hindamise läbiviimine juhtumist lähtuvaid metoodikaid kasutades;

  • kirjaliku kokkuvõtte koostamine.

 

 

HINDAMISEL KASUTATAVAD METOODIKAD

 

Lapse heaolu hindamisvormid (lastekaitsetöötaja/vanem/laps).

 

Vanema Arenguintervjuu (Parent Development Interview - PDI).
Intervjuu on kvalitatiivne hindamismeetod, mida kasutatakse selleks, et hinnata vanemlikku kujutlust lapsest ja vanem-laps suhtest (ei ole mõeldud vanema või vanem-laps kiindumuse klassifikatsiooni hindamiseks).

 

Intervjuud kasutatakse selleks, et hinnata-selgitada vanema peegeldavat funktsiooni. Peegeldav funktsioon toetab iseenda ja teiste käitumisele tähenduste omistamist ning toetab meie uudishimu, imestamist, aeg-ajalt ka ebakindlust ja segadust.

 

Intervjuu keskendub vanema suhtele lapsega, enda vanematega ja intervjueeritava teadulikkusele oma mõtetest ja tunnetest seotuna lapsega.

Intervjuud soovitatakse kasutada eelkõige väikelaste ja nooremas koolieas lastega (0-10 eluaastat) vanemate puhul.

 

Vanema arenguintervjuu tulemused aitavad lastekaitsetöötajal kavandada vanemat/peret toetavaid sekkumisi ja koolitusi, tuginedes vanema tugevustele ja nõrkustele.

 

WHO-5 heaolu küsimustik (WHO-5 Well-being Index).
Ühedimensiooniline enesekohane küsimustik, mis võimaldab välja selgitada, millise subjektiivse hinnangu annab küsimustiku täitja oma emotsionaalsele seisundile/heaolule kahe viimase nädala jooksul.

 

Kunstipõhised projektiivtehnikad:

  • Kineetiline perepilt/"Joonista inimene" koos lapse intervjueerimisega (lapse suhtevõrgustik, lapse tajumus suhetest erinevates suhtesüsteemides, lapse tajumus iseenda positsioonist, minapilt, heaolu).

  • "Joonista lugu" emotsionaalse seisundi ja agressiivsete tendentside hindamiseks.

 

Tugevuste ja raskuste küsimustik. 
Rahvusvaheliselt tunnsutatud ja laialdaselt kasutatav küsimustik tuvastab enamlevinud emotsionaalseid ja käitumisprobleeme. See küsib informatsiooni ka selle kohta, kas küsimustiku täitja hinnangul on lapsel nendes valdkondades probleeme, ning kui on, siis kas see tekitab lapses ängistust või probleeme sotsiaalsetes suhetes.

 
 

 

Sekkumine on mõeldud: lapsele (esimese eluaasta lõpust kuni neljanda eluaasta lõpuni) ja tema esmasele hooldajale (lapsevanemale).

 

Teenuse eesmärk: suurendada vanema ja lapse vahelise kiindussuhte turvalisust

 

Esmalt toimub vanema ja lapse vahelise suhte hindamine, mille eesmärgiks on iga konkreetse vanema tugevuste ja arengupotentsiaali selgitamine (on eelduseks sekkumiskava koostamisele).

 

Hindamine:

Vanema ja lapsega viiakse läbi meetodi autorite poolt kohandatud Võõra olukorra katse (Ainsworth, M. Patterns of Attachment. A Psychological Study of the Strange Situation), mis on üldtunnustatud meetod vanema ja lapse vahelise kiindumus-strateegiate väljaselgitamiseks. Katse salvestatakse videole, et seda oleks võimalik hiljem analüüsida ning valitud lõike ka vanemale näidata.

 

Seejärel viiakse vanemaga läbi poolstruktureeritud Circle of Security intervjuu (tugineb Vanema Arenguintervjuule). Intervjuus on 25 küsimust (osa on laiendatud küsimused ehk lisaks põhiküsimusele esitatakse veel 2-3 täpsustavat küsimust). Intervjuu võtab aega umbes tund aega, see salvestatakse videole. 

 

Sekkumine:

Iga vanema jaoks koostatakse individuaalne sekkumisplaan, tuginedes vanema ja lapse vahelise suhtluse jäädvustanud videole.

 

Järgneb psühhoteraapiline sekkumine, mis võib aset leida kahes võimalikus formaadis:

  • Grupimeetodil: sekkumine kestab 20 nädalat ja grupis on 6 vanemat.

  • Individuaalsel meetodil (kodukeskkonnas): sekkumine kestab 3 kuud ja
    sisaldab 4 kodukülastust.

 

Teenuse eesmärk: arenguliste erivajadustega laste heaolu toetamine varase märkamise ja sekkumise kaudu; lapsevanemate nõustamine ja juhendamine lapse arengu toetamiseks.

 

Teenuse sisu:

  • lapse erivajaduse hindamine;

  • lapse erivajaduse ja arengu hindamine dünaamikas;

  • lapsevanemate nõustamine;

  • lapsevanemate juhendamine erivajadusega lapse arengu toetamiseks;

  • lapse erivajadustest lähtuva abistajate võrgustiku kujundamine lapse ja pere jaoks;

  • sekkumise planeerimine koostöös vanemate ja tugivõrgustikuga.

 

 

Teenuse eesmärk: arenguliste ja hariduslike erivajadustega laste heaolu toetamine varase märkamise ja sekkumise kaudu; arengulise ja haridusliku edasijõudmise analüüsimine ja lapse tugivõrgustiku nõustamine sobiva arengukeskkonna loomisel; lapse õpioskuste toetamiseks sobivate õppemetoodikate kasutamine.

 

Teenuse sisu:

  • lapse erivajaduse hindamine;

  • lapse arengulise ja haridusliku edasijõudmise analüüsimine/hindamine dünaamikas;

  • lapsevanemate juhendamine erivajadusega lapse kaasamiseks ja arengu toetamiseks;

  • lapse erivajadusest lähtuvalt sobivate õppemeetodite, -keskkonna ja –vahendite väljaselgitamine ja rakendamine;

  • lapse õpioskuste toetamine;

  • lapse erivajadustest lähtuva abistajate võrgustiku kujundamine lapse ja pere jaoks;

  • sekkumise planeerimine koostöös vanemate ja tugivõrgustikuga.

 

KUNSTITERAAPIA (LOOVTERAAPIA)

PEREKONNA KUNSTITERAAPIA (LOOVTERAAPIA)

VANEMA JA LAPSE (EHK DIAADI) KUNSTITERAAPIA

PAARI KUNSTITERAAPIA (LOOVTERAAPIA)

PERETERAAPIA

PERETERAAPIA CIRCLE OF SECURITY VANEMAKOOLITUSE ELEMENTIDEGA

PERELEPITUS

PSÜHHOLOOGILINE NÕUSTAMINE

PSÜHHOLOOGILINE NÕUSTAMINE KROONILISE HAIGUSEGA LAPSE VANEMALE

PSÜHHOLOOGILINE NÕUSTAMINE LÄHISUHTEVÄGIVALLA OHVRITELE

LOOVTERAAPIAL PÕHINEV LAPSEVANEMATE PSÜHHOTERAAPILINE JA EDUKATIIVNE NÕUSTAMINE

PSÜHHOLOOG LASTEAIAS

CIRCLE OF SECURITY PSÜHHOTERAAPILINE SEKKUMINE

VANEMA ARENGUINTERVJUU

PSÜHHOLOOGILINE HINDAMINE

ERIPEDAGOOG

© 2017 MTÜ Perede ja Laste Nõuandekeskus